Teaduslik lähenemine valitsemisele, mis tugineb eeldusele, et inimeste huvid ja käitumine on mõjutatud institutsioonidest. Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka poliitikas, valitsemises ja laiemalt ühiskonnakorralduses. Rahvusvahelistes suhetes tähenemiste perekond, mis keskendub ennekõike maailmasüsteemi struktuuridele (mitte toimijatele). Eristatakse niinimetatud vana institutsionalismi ja uusinstitutsionalismi, viimase raames nelja lähenemist: ratsionaalse valiku, ajalooline, sotsioloogiline ja diskursiivne institutsionalism