külatüüp, mida rajati perifeersetele aladele (metsadesse ja soodesse) Eesti Vabariigi ajal
Hea teada
Kui algselt asunduskülad paiknesid viljakal põllumaal, siis uudismaa asundused väheviljakal, tihti liigniiskel metsa- või soomaal. Uudismaa asundusi rajati peale seda, kui viljakamad maad olid välja jagatud aga kõik maasoovijad ei olnud maad saanud.
Talude asutamisega seotud tööd hoonestamine ja maa ülesharimine toimusid kahel viisil: 1) kultuurmail ja üksikutes uudismaatalundites asuja enda ettevõttel; 2) suuremates uudismaa-asundustes hoonestas talusid riik, harides igal krundil umbes 3 ha maad, et asujale oleks kindlustatud peavari ja leib.