nähtus, mis vähendab või väldib võimaluse jääkausteniidi muutumiseks martensiidiks jahutamise käigus allapoole normaaltemperatuuri (vt jääkausteniit; vrd jääkausteniidi destabiliseerumine), phenomenon which reduces or prevents the possibility of the transformation of retained austenite into martensite during cooling to a temperature below ambient temperature (see: retained austenite; compare: destabilization of retained austenite), эффект, который уменьшает или сводит к нулю возможность превращения остаточного аустенита в мартенсит при охлаждении ниже комнатной температуры (см. остаточный аустенит; ср. дестабилизация остаточного аустенита)