Terapeutiline hääletöö integreerib nii vokaalsed kui terapeutilised tehnikad ja meetodid terapeutilises, mängulises ja hinnanguvabas keskkonnas. Hääletöö võimaldab sekkumist füüsilisel, afektiivsel/emotsionaalsel, kognitiivsel, tehnilisel, funktsionaalsel, transpersonaalsel /vaimsel ja sotsiaalsel tasandil (Uhlig & Richards, 2006). Terapeutilise eesmärkide saavutamiseks, sh eneseavastamiseks, hääle tekitamisega seotud pingete leevendamiseks ning hääle ulatuse suurendamiseks, kasutatakse nii laulmist, ülemhelilaulmist, hääleimprovisatsiooni, toonimist, hingamistehnikaid, kehatööd, visualiseerimist kui kuulmise/kuulamise treenimist jm. (Meigs, 1994, Newham, 1998). Muusikateraapia kontekstis kasutatakse hääletöös hingamist, rütmi, intoneerimist, primaarhelisid, sõnu ja lausekatkendeid, et luua dialoog ja intersubjektiivne vokalisatsioon terapeudi ja kliendi/klientide vahel (Uhlig ja Baker, 2011, lk.32). Kasutusel on palju erinevaid hääletöö süsteemseid tehnikaid ja võtteid sh. akustilised järgnevused, katkematu tugihelitooni kasutamine (ingl.k. drone), helikümblus, terapeutiline rütmiline laulmine, tonaalne intervalliline süntees, tonaalne vokaalne hoidmine, häälega juhitud lõdvestumine jt.
