vaenu õhutamine, vaenamisele või vägivallale üleskutsumine ning selliste üleskutsete levitamine või õigustamine seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või siis varalise või sotsiaalse seisundiga
any kind of communication in speech, writing or behaviour that attacks or uses pejorative or discriminatory language with reference to a person or a group based on their religion, ethnicity, nationality, race, colour, descent, gender or other identity factor
Hea teada
Otsetõlkeline „vihakõne“ on töörühma hinnangul eksitav: viha on emotsionaalne seisund, millel puudub otsene seos vaenamisega või vaenu õhutamisega. Laenuandva keele termin hate speech viitab vaenamisele (hate), mitte vihale (anger).
Liitsõnad vihakõne ja vaenukõne on sünonüümid. Vihakõnest eristatakse vihast kõnet, mis on suunatud üksikisiku isikuomaduste või tegude vastu ning mis ei ole seotud ühiskonnagruppi kuuluvusega. Vihakõne on tulnud inglise sõnaühendist hate speech.
Eesti keele ühendkorpuse (2023) järgi on enamasti kasutusel vihakõne (73%), vähem esineb vaenukõne (26%) ja vaenuõhutus on harv (1%).
