Keemisel satuvad väikesed aurustunud veetilgakesed sulavahasse ja selle hangumisel jäävadki sinna. Mee ja suira osakesed seovad vahas oleva vee. Vaha muutub heledamaks, raskemaks ja tema füüsikalised omadused halvenevad. Selline vaha võib sisaldada kuni 2,5% vett. Niisugusest vahast valmistatud kärjepõhi muutub peagi halliks, venib tarus välja ja on vähe vastupidav. Vee eemaldamiseks vahast kasutatakse vahamassi korduvat sulatamist pehmes vees ja aeglast mahajahutamist.
