Varred roomavad, sõlmede kohalt juurduvad, paljad, harunevad. Õitseb alates juuni keskpaigast ja see kestab 30–40 päeva. Võib õitsema minna ka ädalast või peale karjatamist. Õisik on paljuõieline nutt. Õied kinnituvad nuti põhjale lühikese õierao abil. Kroonlehed on valged või roosakad, roheka varjundiga. Pärast viljastumist koolduvad õied alla ning muutuvad pruuniks. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õietolm on hele- või kollakaspruun. Kõige paremini eritab nektarit temperatuuril +14–24°C. Kestev põud, madal temperatuur, sademed ja ühekülgne väetamine lämmastikväetistega vähendavad nektarieritust. Üks valge ristiku õis (mitte nutt!) eritab 0,05–0,1 mg suhkrut. Meeproduktiivsus kuni 100 kg/ha. Sobivast suhkrute vahekorrast tingituna küpseb valge ristiku mesi väga kiiresti, mistõttu mesilased kaanetavad selle juba mõne päeva jooksul.
