Vahapeeglikestele eritub vedel vaha, mis seal tahkestub ja moodustab õhukese vahalehekese. Neid vahalehekesi kasutavad mesilased kärgede ehitamiseks. Kui mesilastel on piisavalt täisväärtuslikku toitu (nektarit ja õietolmu) on vahaeritus intensiivsem. Kui mesilastel puudub võimalus kärgede ehitamiseks, siis pudenevad vahalehekesed lihtsalt maha ja lähevad kaduma. Intensiivsem on vahaeritus noorematel 13–18 päeva vanustel mesilastel. Vajadusel on võimelised vaha eritama ja kärgi ehitama ka vanemad töömesilased, kuid nende vahaproduktiivsus on väiksem. On kindlaks tehtud, et 1 kg mesilasi on võimeline eritama kokku 200–250 g vaha.
