Talvituma mineva mesilase organismis areneb juba suve lõpus välja rasvkeha. Rasvkeha paikneb nii töömesilasel kui ka emal tagakehas, peamiselt seedeorganite ümber või epidermise all. Nii emal kui ka töömesilastel, kes on üles kasvanud loodusliku korjeperioodi lõpupoole, on rasvkeha tugevasti välja arenenud ja moodustab kuni 40% isendi kehakaalust. Isamesilastel suve lõpupoole rasvkeha praktiliselt puudub, mistõttu nad suve lõpus jäävad nõrgaks ning surevad. Rasvkeha rakud talletavad verest üleliigsed toitainete varud. Nii sõltub rasvkeha mass suuresti mesilaste toitumisest talvitumisele eelneval perioodil. Rasvkehas talletatud toitainete varusid kasutavad mesilased korjeta ajal (talvitumisperioodi lõpul) vaha ja toitepiima tootmiseks. Samuti kaitseb rasvkeha mesilast külma ja nälja korral. Nii võib noor töömesilane temperatuuril +16°C elada rasvkeha arvel kuni 111 tundi. Mesilasema hästiarenenud rasvkeha soodustab munade valmimist ja seega varakevadist pere arengut. Kui mesilaspere talvitub puhtal suhkrusöödal tarvitatakse rasvkeha peaaegu täielikult ära ja töömesilased kaotavad oma kehakaalust kuni 40%. Seevastu naturaalsel meel talvitunud mesilastel kahaneb kehakaal ainult 3–5%. Sellepärast on oluline, et talvituma minevate mesilaste sööt oleks täisväärtuslik ja sisaldaks piisavas koguses valku.
