Töömesilased kannavad pessa nektarit, õietolmu ja vett. Nektar on magus suhkrumahl, mida eritavad taimede nektarinäärmed ja mida mesilased kannavad pessa oma meepõies. Mesilase seedekanali söögitoru läheb üle tagakeha alguses meepõieks, mis on kuni tarru jõudmiseni ka nektari panipaigaks. Meepõiest võib mesilane selle sisu lasta edasi kesksoolde seedimiseks või suruda kärjekannudesse. Nektarikorje puudusel võivad mesilased tarru kanda ka mesinestet ja lehemett. Tarust välja lendavad korjemesilased varuvad oma meepõide teatud koguse mett, et korvata lennu kestel tekkivat energiavajadust. Õietolmu koguvad mesilased peamiselt haudme toitmiseks, kuid osa õietolmust kasutavad ära ka töömesilased ise, eriti suve lõpupoole, kui pered valmistuvad juba talvitumiseks ja neil on vaja kasvatada rasvkeha, mis aitab mesilastel üle talve elada. Naturaalne mesi sisaldab alati teatud koguse õietolmu, mis katab talvituva mesilase valgusööda vajaduse. Kui aga naturaalne mesi on suuremas osas asendatud suhkrusöödaga, hakkab mesilase rasvkeha kahanema.