Kasvab Eestis peamiselt põldheina- ja kultuurniidusegudes, kuid ka looduslikult kraavikallastel, teeservadel ja jäätmaadel. Kultuurniidusegudes on roosal ristikul suur tähtsus, eriti soomuldadel ja niisketel mineraalmuldadel, kus ta vastupidavuselt ületab aasristikut (punast ristikut). Peajuur hargneb juba maapinna lähedal, mistõttu suurem juurte mass paikneb künnikihis. Varred tõusvad, kuni lamanduvad, sõlmekohtadelt hargnevad, 100–120 cm pikad. Nutid pikavarrelised, lehtede kaenlas. Õisik nutt, milles on 30–90 õit. Õied kinnituvad õie põhjale 1–3 mm pikkuste õieraagudega. Õitsema hakkab juuni lõpus. Õied puhkemisel valkjasroosad, hiljem roosad või punakasroosad. Õitsemine algab alumistest nuttidest, kusjuures neis puhkevad algul vaid alumised õied. Iga päev avaneb 2–3 horisontaalset õierida. Esimesed õied hakkavad avanema hommikupoolikul kella 9 paiku, enamik õisi on avatud 10–14-ni. Üksikud õied võivad olla avatud hiliste õhtutundideni. Nektari- ja õietolmutaim. Õietolm hele- või kollakaspruun.
