Sülemlemise käigus saab pere uue ema, tekib haudmevahe, mille jooksul on mesilasperel võimalus loomulikuks puhastumiseks. Sülemlemismeeleolu tekkimise esimeseks tunnuseks on intensiivsem lesehaudme kasvatamine. Kui juba suur osa lesehaudmest on kaanetatud, lakkab peres kärgede ehitamine. Ka pere lendlus raugeb. Selliste tunnuste ilmnemisel on alust arvata, et pere valmistub sülemlemiseks. Pesa läbivaatusel leiame kärgede servades, aukudes ja muudes kohtades mitmes ehitusjärgus emakuppe. Sülemlema valmistuv pere muutub juba kümmekond päeva enne sülemlemist loiuks, kobardub taru esiseinale, lennulaua või isegi taru põhja alla. Selline olek kestab kuni esimese sülemi väljalennuni. Tavaliselt väljub esimene sülem tarust 9-ndal päeval arvates päevast, mil ema munes esimesse sülemikuppu. Esimene sülem tuleb tavaliselt vana emaga ja kobardub mõne lähedalasuva puu või põõsa oksa külge. Sealt aetakse sülem sülemikku ja hiljem uude tarru.
