Võib ulatuda kuni poole aastani, kuid sellise vanuseni õnnestub elada vaid üksikutel leskedel. Kui lõpeb looduslik korje ja mesilaspere hakkab talveks valmistuma, tõrjutakse lesed pesa äärtel olevatele kaanetatud meekärgedele. Leskede suised on sellise ehitusega, et nad ei suuda kärjekannudel olevat kaanetist läbi närida ja jäävad nälga. Näljast nõrkenud lesed tõrjutakse tarust välja, kus nad hukkuvad. Lesed, kes veel suudavad lennata, leiavad endale pelgupaiga mõnes emata jäänud peres. Emata peres võivad lesed mõnikord elada isegi ületalve.