Kasvuaeg 120–150 päeva. Kasvatatakse meil peamiselt dieetköögiviljana, sest tema viljad sisaldavad rikkalikult A ja C rühma vitamiine. Samuti on teada kõrvitsa raviomadused mitmesuguste neeruhaiguste puhul. Kõrvitsa seemneid kasutatakse ka mõningate sooleparasiitide vastu. Kõrvitsa õied on ühesugulised, kollase värvusega ja 5–30 cm läbimõõduga. Õied avanevad varahommikul ning tolmlevad peamiselt putukate (mesilased, kimalased) abil. Nektari eritus algab 2–3 tundi pärast õite avanemist. Kõrvitsa õied eritavad rikkalikult nektarit. Nii võib üks kõrvitsa emasõis eritada 82–169 mg ja isasõis 65–157 mg 20–37% suhkrusisaldusega nektarit. Meeproduktiivsus 30–40 kg/ha. Kasvukohana eelistab viljakat, huumuserikast, hästi väetatud mulda. Kasvuks vajab suhteliselt kõrget (20–27°) õhutemperatuuri ja suurt õhuniiskust. Kõrvitsalt kogutud mesi on helekollane, läbipaistev, meeldiva lõhna ja maitsega.
