Äsja ema kaotanud pere väljendab seda erilise tooniga suminaga. Mesilased on rahutud – jooksevad lennulaual ja taru esiseinal, roojavad. Mõnikord täheldatakse ka ekslevat lendlust. Pikemat aega ilma emata olnud pere ehitab ase-emakuppe (kui ema kadumise hetkel oli tarus sobivas vanuses hauet). Korjelend on nõrk ja kui pesas puudub lahtine haue siis ei kogu mesilased ka õietolmu. Kui pesas puudub lahtine haue ja puuduvad ka ase-emakupud, tuleb perele anda kontrollkärg. Kui kontrollkärjele (milles oli kõikides vanusejärkudes hauet), hakatakse ehitama ase-emakuppe, on see kindlaks tunnuseks, et perel puudub ema. Kui aga ase-emakuppe ei ehitata võib see olla tunnuseks, et peres on noor veel paarumata ema. Väga pikka aega ilma emata olnud peres hakkavad munema vääremad, millest annab tunnistust küürakhaue ja ühte kärjekannu (ka kannu seintele) munetud mitu muna.
