Sööt valmistatakse 8– 0 tundi enne selle kasutamist. Sööda valmistamiseks kogutakse tolmeldatava kultuuri põllult taimeõisi. Õisi korjatakse kella 11–15 vahel, millal nad on kõige nektaririkkamad ja aromaatsemad. Nektaririkkamate õite saamiseks kaetakse põllul mõne ruutmeetrine ala marlist isolaatoriga, et seal säiliksid õied pikemat aega viljastamatutena, sest viljastatud taime õites lõpeb üldreeglina nektarieritus ja õied enam ei lõhna. ¤ Sööda teiseks komponendiks on suhkrulahus, mis valmistatakse suhkrust ja veest vahekorras 1:1. 30–35°-ni jahutatud lahusele lisatakse 1/3–1/4 mahust tolmeldatava kultuuri õisi. (Liblikõieliste heintaimede seemnepõldude tolmeldamisel tuleb silmas pidada seda, et soojale suhkrulahusele lisataks õisi – mitte nutte! Õied peavad olema värsked ja kahjuritest ning haigustest rikkumata ega tohi sisaldada taime rohelisi osi. Päeval kogutud õied tuleb säilitada jahedas (kuni +10°C) juures, kuni sööda valmistamiseni. Valmis sööt jäetakse 8–10 tunniks seisma kaanega kaetud nõusse. Töökulu vähendamiseks võib dresseerimissööda valmistamiseks kasutada purukshõõrutud taimeõisi, mida võetakse ühe mahuosa suhkrulahuse kohta 0,1 mahuosa. Purukshõõrutud õitest valmistatud sööt on kasutatav juba 3–4 tunni möödumisel. Sööda aromatiseerimiseks võib kasutada ka tolmeldatava kultuuri õietolmu. Seda lisatakse dresseerimisööda valmistamiseks 1 liitri sööda kohta 15–20 g. Õietolmu tuleb enne suhkrulahusesse segamist niisutada ja uhmris ühtlaseks hapukooretaoliseks massiks segada.
