Sülem väljub tarust tavaliselt hommikupoolikul või siis südapäeva paiku. Õhtupoolikul väljub sülem ainult siis, kui ilmastikuolud on olnud väga ebasoodsad sülemi väljalennuks. Välja lennanud sülem kobardub tavaliselt 15–30 m kaugusel oleva puu või põõsa oksa külge. Sülemite kinnipüüdmise hõlbustamiseks paigutatakse mesilasse üles sülemipüüdjaid, kuid mesilased eelistavad sageli valida ise sülemi kobardumiskohta. Kõrgele kobardunud sülemi mahavõtmiseks kasutatakse spetsiaalset kartongist või vineerist valmistatud silindrit, mis pika ridva otsa kinnitatuna lastakse kobardunud sülemi kohale, selliselt, et silindri servad puutuksid mesilaste kobaraga kokku. Sülemi sellisesse püüdjasse meelitamiseks määritakse sülemipüüdja seestpoolt kokku kärgede sulatamisest saadud vaha, suira ja mee seguga. Selle puudumisel võib sülemipüüdjat lõhnastada ka angervaksa või sidrunmelissi lehtedega hõõrumise teel. Viimasel ajal on hakatud kasutama feromoonpreparaati apiroi.
