keskmise suurusega üksikmesilane, kes on levinud peamiselt Ameerika Ühendriikide lääneosas
Hea teada
Tagakeha värvus varieerub rohelisest oranžini. On väga hea lutserni tolmeldaja, kuid kasutatakse ka teiste kultuuride, kaasa arvatud sibula tolmeldamiseks. Alkali mesilane on üks vähestest maa sees elunevatest ja intensiivselt kasutatavatest üksikmesilastest maailmas. Üks alkali emamesilane suudab päevas külastada enam kui 5000 lutserniõit. Alkali mesilased asustatakse lutsernipõldu ümbritsevale alale, arvestusega kuni 400 pesa ühe hektari kohta. Pesad püsivad ühes kohas kuni 30 päeva. Seejärel üleskasvanud noored emad otsivad endale läheduses uued pesitsuskohad.
Alkali mesilase (Nomia melanderi) erakordset bioloogiat ja rolli. See on ainus maailmas intensiivselt majandatav maapinnal pesitsev mesilane. Peamised punktid on järgmised: Levik ja elupaik: Alkali mesilane pesitseb peamiselt USA lääneosas aridiidsetes orgudes ja tasandikel. Need alad on kuivad ja kuumad, kuid mesilased vajavad pesitsemiseks niisket ja soolase pinnasega mulda.Tolmeldamine ja põllumajanduslik väärtus: Alkali mesilased on olulised lutserni (alfalfa) tolmeldajad. Nad on majanduslikult teised kõige olulisemad üksikmesilased Ameerika Ühendriikide põllumajanduses pärast sinipea-lehemesilasi (Megachile rotundata).Majandamine: Mesilasi hallatakse pesitsuspesade rajamise kaudu, kus on arvestatud mulla hüdrulilist juhtivust ja mineraalsoolade tasakaalu. See tehnoloogia võimaldab miljoneid mesilasi edukalt majandada.Toitumine ja rändlus: Mesilased on polüfilsed, külastades mitmesuguseid taimi. Nad toituvad nii looduslikest kui ka kultiveeritud õitest, mis võivad sisaldada pestitsiidide jääke.Parasitoidid ja ohud: Alkali mesilastel pole tavapäraseid kleptoparasitaarseid ohte, kuid neil on teada teatud parasitoidid, mis mõjutavad nende populatsioone.Kohanemine: Mõned populatsioonid elavad ekstreemsetes kliimatingimustes, näiteks kuumaveeallikate läheduses, mis kompenseerib külmad elutingimused.
