Loode-Aafrika mesilane Apis mellifera scutellata (mõnede autorite poolt nimetatud ka Aafrika kilpmesilaseks. Levinud võrdlemisi suurel alal Edela-ja Lõuna Aafrikas.Kirjeldatud esmakordselt rassina Lepeltieri poolt 1836. Aastal. 1956 aastal viidi professor E. Kerri poolt Lõuna Ameerikasse, kus andis algselt Portugali (1530) päritolu meemesilasega agressiivse ristandi, keda meedias hakati kutsuma „tapjamesilaseks“. Madagaskari mesilane Apis Mellifera adansonii. Mõnevõrra tumedam rass. Levinud peamiselt Madagaskaril.Lääne-Aafrika mesilane Apis mellifera adansonii. Kirjeldatud esmakordselt Latreille poolt 1804 .aastal. Eestikeelses mesindusalases kirjanduses ksutatakse seda ka aafrika mesilase ladinakeelse üldnimetusena. Kagu Aafrika mägimesilane Apis mellifera monticola. Levinud peamiselt Kagu-Aafrika mägipiirkondades, kuni 2000-3000 m üle merepinna. Jeemeni mesilane Apis mellifera jementica. Levinud Aafrika kirdeosas. Kirjeldatud esmakordselt F.Ruttneri poolt 1975. aastal. Egiptuse mesilane Apis mellifera lamarckii. Asustab suuremat osa Egiptusest. Esmakordselt kirjeldatud Cocerelli poolt 1906 aastal. Sahhaara mesilane Apis mellifera saharensis (tuntud ka kui lääne-sqahhaara mesilane), looduslik levila kitsal alal Atlase mägedest lõunas. Kirjeldatud esmakordselt Baldensbergeri poolt 1924 aastal.Telli mesilane Apis mellifera intermissa. Elab kital alal Atlase mägede ja mere vahel. Kirjeldatud esmakordselt Buttel-Reepeni poolt 1906 aastal. Võrreldes teiste Aafrikas elunevate mesiastega, mõnevõrra tumedam. Arvatakse, et temast põlvneb Ibeeria mesilane, kes üle Gibraltari väina on levinud ka Hispaaniasse ja Portugali. Sealt edasi Alpide ja Vahemere vahelist ala mööda kaugele itta.
