Kapimaa mesilane (ka kapi mesilane) Apis mellifera capensis. Levinud võrdlemisi kitsal alal Lõuna-Aafrikas Kapimaal. Kirjeldatud esmakordselt rassina 1821. a Escholtzi poolt. Loode-Aafrika mesilane Apis mellifera scuttellata, (ka Aafrika kilpmesilane) levinud võrdlemisi suurel alal Edela- ja Lõuna-Aafrikas. Kirjeldatud esmakordselt rassina Lepeletieri poolt 1836. Viiduna 1956. a Lõuna-Ameerikasse (Brasiiliasse, professor Warwik E. Kerri poolt), andis seal kohaliku mesilasega (kes olid algselt pärit Portugalist 1530) üliagressiivse ristandi, keda on meedias nimetatud ka „tapjamesilasteks”. Väga hea meekoguja. Suhteliselt agressiivne. Madagaskari mesilane Apis mellifera unicolor, mõnevõrra tumedam rass, levinud peamiselt Madagaskaril. Lääne-Aafrika mesilane Apis mellifera adansonii. Kirjeldatud esmakordselt Latreille poolt 1804. Eestikeelses kirjanduses kasutatakse seda nimetust ka aafrika mesilase ladinakeelse üldnimetusena, mis aga ei ole päris korrektne. Kagu-Aafrika mägimesilane Apis mellifera monticola. On levinud peamiselt Kagu-Aafrika mägipiirkondades kuni 2000–3000 m üle merepinna. Põhiliselt vihmametsade asukas. Jeemeni mesilane Apis mellifera jementica. Peamiseks levialaks on Aafrika kirdeosa Jeemen. Kirjeldatud esmakordselt F. Ruttneri poolt 1975. Egiptuse mesilane Apis mellifera lamarckii. Asustab suuremat osa Egiptusest. Kirjeldatud esmakordselt Cockerelli poolt 1906.
