Pärast II maailmasõda oli Vasula puukooli mesinik. Mäekala on üks eestikeelse mesindusalase kirjanduse rajajaid. Uuris ja kasvatas korjetaimi ja kirjutas palju (üle 100) mesindusalase artikli. Osales 1929. a eesti standardtaru väljatöötamise komisjonis. Oli Mesilaste Tõuaretajate Seltsi auliige. Tema tähtsamad tööd: Mesilaste mädapoja haigus ja selle arstimine (1913); Meie tähtsamad meetaimed (1913); Tegelikud tööd mesilas (1918, 1924, 1929); Tartu- ja Dadant-Blatti taru (1922); Mesila tarud ja tarbed (1930); Mesilastepidamine (1938).