Esitas 1884. a efektiivse mesilaste sülemlemise vältimise meetodi, mis hakkas hiljem kandma tema nime. Meetod on järgmine: Sülemlemismeeleollu sattunud perest eemaldatakse ema ja paigutatakse see koos ühe haudmeraamiga, millel on vähemalt ¼ ulatuses hauet alumisse korpusse. Haudme, eriti lahtise haudme olemasolu on vajalik selleks, et mesilased ei jätaks ema maha. Haudmeraami kõrvale, kummalegi poole pannakse ülesehitatud kärgedega raamid. Ülejäänud raamid vaadatakse põhjalikult läbi, eemaldatakse kõik emakupud ja paigutatakse need ülemisse korpusse. Korpuste vahele asetatakse emaeraldusvõre. Ema ja hauet hooldavad mesilased paiknevad ülemistest korpustest ümber alumisse, mis on piisav selleks, et sülemlemismeeleolu raugeks. Meetodi puuduseks on see, et ema munemine on mõneks ajaks (päevaks, nädalaks) piiratud, võivad mõned pered nõrgeneda. Ema eraldamine, kui katkeb kontakt alumise (emaga) korpuse ja ülemise (haudmega) korpuse vahel, võib esile kutsuda ase-emakuppude ehitamise ülemises haudmekorpuses. Sellepärast on vajalik, et ülemine haudmekorpus vaadataks hoolikalt läbi mitte hiljem, kui nädala jooksul pärast ema paigutamist alumisse korpusse.
