Oli kitsaste ja kõrgete raamidega tarude pooldaja ja propageerija. Võttis kasutusele taruraami sisemiste mõõtmetega 400×250 mm. Gerstungi tarus oli see raam püstiasendis. Püstiasendis oli taoline raam ka Viljandi tarus. Horisontaalselt paigutatuna oli samade mõõtmetega raam Mayeri ning Tartu tarus ja kuni käesoleva ajani Eesti tarus. gerstung töötas ka mitmete teiste mesindustarvikute kallal, millest pikema kestvusega on nn balloonsöödanõu. On olnud kasutusel ka Eesti mesilates- pesa laele kummulikeeratud purkide näol ja kasutatakse põhimõtteliselt praegugi, kus pesa laele asetatakse kummuli plastämber, mille kaanesse on puuritud vajalikul hulgal 2 mm läbimõõduga auke.