Esimesed aianduse ja mesinduse seltsid tekkisid Haapsalus 1891; Kanepi-Antslas 1894; Priipalus (Valgamaal) ja Põltsamaal 1898; Viljandis 1899 jne. 1902.aastal kutsutakse Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi poolt kokku mesindusosakonna avamiskoosolek, kuid osavõtnute arvamused läksid kardinaalselt lahku ja iseseisev osakond jäi asutamata. Uus katse iseseiva seltsi asutamiseks tehti juba 1902.aasta aprillis, kus iseseisva mesinike organisatsiooni loomiseks tulid kokku: A.Arro; Fr. Kask; A.Meyer ja A.Täker. Nõupidamisel otsustati asutada Eestimaa Mesilastekasvatajate Selts, mille tegevuspiirkonnaks määrati kogu Eestimaa kubermang. Seltsi põhikiri kinnitati 20. novembril 1902, sest selts taotles ainult majanduslikke eesmärke.
