Kaukaasia mesilane on rahuliku iseloomuga ja kõige pikemate suistega. Tema suiste pikkus ulatub 6,6–7,2 mm-ni, mistõttu teda peetakse heaks punase ristiku tolmeldajaks. Ühepäevane noor töömesilane kaalub keskmiselt 90 mg, viljastamata ema 180 mg ja viljastatud ema 200 mg. Emad munevad kõrghooajal 1100–1500 muna ööpäevas. Mee kaanetis on tume (rasvane) ja mesilastel on kalduvus koguda palju taruvaiku. Koguvad hästi polüfloorset mett, sest neil ei ole tugevalt välja kujunenud korjetaimede eelistusi. See tähendab seda, et nad võrdlemisi kiiresti lähevad üle ühelt korjetaimelt teisele. Mett armastavad paigutada rohkem haudmekärgedele, mistõttu asustavad magasini või pealepandud korpust halvasti. Korjevaesel ajal on selgelt väljenduv vargustung. Põhjapoolsemates piirkondades talvituvad halvasti, sest haigestuvad kergesti nosematoosi. Ehitavad palju sülemikuppe (kuni 40) ja võivad anda suve jooksul kolm ja rohkem sülemit. Ümberemastamine on raske, sest ei taha vastu võtta isegi võõrast küpset emakuppu. Viiekümnendate aastate keskpaiku toodi ka Eestisse, kuid talvitusid halvasti ja arenesid kevadel väga aeglaselt. Seevastu Leedus on pikaajalise valiku ja aretuse tulemusena saadud rahuldavalt talvituvad liinid, kes kasutavad hästi ka punaselt ristikult saadavat korjet.
