radioaktiivsete lagunemiste jada, hõlmates mingi emanukliidi lagunemiste jada kuni stabiilse nukliidini; emanukliid võib laguneda erinevateks tütarnukliidideks, mis omakorda võivad laguneda erinevateks tütarnukliidideks, jne kuni stabiilsete tütarnukliidideni; kõige levinumatesk looduslikeks lagunemisahelateks on uraani, aktiiniumi ja tooriumi lagunemisahelad; kõigi jadade viimaseks elemendiks on plii mingi stabiilne isotoop