nähtus, mis seisneb footonkiirguse (röntgen- või gammakiirguse) intensiivsuse vähenemises ainest läbiminekul, hõlmates nii footonite neeldumist kui ka hajumist aines, ja mis on kitsa kiirtekimbu ja monoenergeetilise kiirguse korral kirjeldatav eksponentfunktsiooniga sõltuvalt ainekihi pakusest