Tulekindluse aste ehk tulepüsivusreiting tähendab tavaliselt kestust, mille jooksul passiivne tulekaitsesüsteem peab vastu standardsele tulepüsivuskatsele, mida saab iseloomustada aja mõõtmisena või muude kriteeriumidega, mis hõlmavad tõendeid funktsionaalsuse või otstarbekohasuse kohta, st kui palju (kui üldse) materjal leegi levikut soodustab, tähistades A1 ja A2 kui mittesüttivad materjalid, B, C ja D, kui piiratud kuni keskmise tulekahju panusega materjalid ning E ja F, kui suurt panust andvad materjalid tulekahjusse.
