Teadusmõõtevahend võib olla mõõtmete, kuju, eesmärgi ja keerukuse poolest väga erinev ning selle hulka kuulub nii suhteliselt lihtne laborimõõtevahend, nagu kaal, joonlaud, ajamõõtur, temperatuurimõõtur jne, kui ka muu 20. sajandi lõpus või 21. sajandi alguses välja töötatud lihtne mõõtevahend, nagu optiline mikroskoop, pliiats, mis tuvastab vähki, glükoosimõõtur jne, kusjuures mõni teadusmõõtevahend võib siiski mõõtmetelt olla üsna suur ja keerukas, nagu aineosakeste mõõtur või raadioteleskoobi antenn, või vastupidi väike, nagu mikro- või nanovaldkonnas kasutatav mõõtevahend, nt kirurgiamõõtevahend, bioloogiline nanorobot ja bioelektroonikamõõtevahend.
