Pulsimeerik oli omal ajal kangide süsteem, mis oli kinnitatud kaalukausi külge, kuhu paigutati raskused, et mõõta väline rõhk, mis on vajalik verevoolu peatamiseks radiaalses arteris ja kuigi see mõõtevahend oli kohmakas ja sellega mõõtmised ebatäpsed, viis pulsimeeriku põhikontseptsioon lõpuks tänapäeval kasutatava vererõhu mansetini.
The sphygmograph was a system of levers hooked to a scale-pan in which weights were placed to determine the amount of external pressure needed to stop blood flow in the radial artery, and although the instrument was cumbersome and its measurements imprecise, the basic concept of Vierordt's sphygmograph eventually led to the blood pressure cuff used today.
