et

induktiivsus

1 nimisõna

Erialasõnastikud

Metroloogia terminibaas

ID 612126 Viimati muudetud 30.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond standardimine, metroloogia
inductance eelistatud
self-inductance variant
  • ISQ tuletatud suurus
  • vooluringi omadus tekitada magnetvälja
  • ISQ derived quantity
  • for an inductive two-terminal element with terminals A and B, quotient of the total flux ΨAB between the terminals by the electric current i in the element
  • the tendency of an electrical conductor to oppose a change in the electric current flowing through it
induktiivsus
Näited
  • Induktiivsus on defineeritud kui indutseeritud pinge ja seda põhjustava voolu muutumise kiiruse suhe, ja see on proportsionaalsuse tegur, mis sõltub vooluahela juhtide geomeetriast (nt ristlõike pindalast ja pikkusest) ning juhi ja lähedalasuvate materjalide magnetilisest läbilaskvusest.
inductance eelistatud
Näited
  • Inductance is defined as the ratio of the induced voltage to the rate of change of current causing it, and it is a proportionality constant that depends on the geometry of circuit conductors (e.g., cross-section area and length) and the magnetic permeability of the conductor and nearby materials.
self-inductance variant

Sõnavormid

Muuttüüp 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

induktiivsus induktiivsused
induktiivsuse induktiivsuste
induktiivsust induktiivsusi

Muuttüüp 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

induktiivsus induktiivsused
induktiivsuse induktiivsuste
induktiivsust induktiivsuseid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Võimalikud vasted

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...