Sealsed sakraalehitised pärinevad ajavahemikust 3. saj e.m.a kuni 12. saj m.a.j. Eriti kuulus on arvatavasti juba Ašoka valitsemisajal (3. saj e.m.a) rajatud Sāñcī suur stuupa, mis on tänapäeval üks paremini säilinud varabudismi arhitektuuri mälestusmärke. Stuupat ümbritsev kivist balustraad ja väravad on rikkalikult kaunistatud bareljeefidega, mis kujutavad stseene Buddha elust. Suure stuupa lähikonnas on arvukalt väiksemate stuupade ja templite jäänuseid. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel oli Sāñcī tõenäoliselt üks olulisemaid budismi keskusi Indias.
