Hõimkonda Brachiopoda kuuluvad bentilised, merelised selgrootud, kelle pehme keha on kaitstud kahe bilateraalsümmeetrilise kojapoolmega - kõhtmise ja selgmise kojapoolmega. Bilateraalsümmeetrilisus avaldub sama kojapoolme mõttelise telgjoone suhtes. Kojapoolmed on sageli erineva suurusega ja võivad koosneda kaltsiumkarbonaadist (Craniiformea ja Rhynchonelliformea) või kaltsiumfosfaadist (Linguliformea). Brahhiopoodid elavad tavaliselt merepõhjale vm substraadile kinnitununa (jala e pediikli abil), võivad elada ka vabalt pinnasel, tsementeerununa või pinnasesse kaevununa (nt Lingula). Brahhiopoodid on filtertoidulised, toitumis- ja hingamisorganiks on lofofoor e käsihaare. Teada alates Alam-Kambriumist tänapäevani, Eestis alates Kambriumist, väga arvukad Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Olid Paleosoikumis väga arvukad (teada rohkem kui 3000 fossiilset liiki), tänapäevaks on nende arvukus tugevalt vähenenud (tänapäevaseid liike u 100 kandis). Jaotatud kolme alamhõimkonda: Linguliformea, Craniiformea ja Rhynchonelliformea.