kartograafilisi moonutusi iseloomustav ellips, erinevused ringist iseloomustavad mõõtkava moonutusi erinevates suundades
Hea teada
Iga tasapinna punkti kohta on võimalik väljendada, kui suures ulatuses joonmõõt seal sferoidi pinnaga võrreldes teiseneb. Prantsuse matemaatik N. A. Tissot (1824–1897) võttis selle kirjeldamiseks kasutusele lõpmatult väikeseraadiusega ringjoone ja uuris, kuidas see projitseerub sferoidilt tasandile. Üldjuhul moondub ringjoon ellipsiks, st et nurgad ja joonpikkused ning nendest tulenevalt ka kõik muud sfäärilise pinna omadused muutuvad eri suundades.
Moondeellips on küll levinud, kuid mitte ainuke moonutuste esitamise ja analüüsimise vorm. Ühendades sama moondega punktid, saame samamoondejooned, mida tuntakse ka isokoolidena.
Tissot' indikatriss illustreerib, et ruutlabaprojektsioonis suurenevad moonutused ekvaatorist pooluste suunas ja toimub maa-alade ida-lääne suunaline väljavenitamine.
A map distorts angles wherever the angles measured on the surface to be mapped are not conserved in the projection. This is expressed by an ellipse of distortion which is not a circle.
