Tavaliselt esitatakse andmekandjal murdjoone käänupunktide loeteluna. Joont kui 1D ruumiobjekti moodustavate punktide seast tõstetakse spetsiaalselt esile otspunkte – alguspunkti (ingl start point) ja lõpp-punkti (ingl end point).
Vähemalt osa temaatilistest kaardikihtidest kajastab objekte, mida on parem kaardistada joonte ("teed"), punktide ("bussipeatused") või pindade ("järved") abil.
Tasub tähele panna, et kahe murdjoone vaheline vähim kaugus ei pruugi olla kahe käänupunkti vahel, vaid võib olla ka ühe murdjoone (pole ette teada, kumma) käänupunkti ja teise murdjoone segmendi mingi punkti vahel.
Hea teada
Kasutatakse joone kui ruumiobjekti kuju esile toovas kontekstis: GISides on jooned üldjuhul siiski murdjooned, kus ruumiinfot kannavad endas järjestatud käänupunktide koordinaadid
