Enamasti on daltonism kaasasündinud (harvem tekib traumade, silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste korral) X-liiteline retsessiivne haigus. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom). Nimetatud inglise keemiku ja füüsiku John Daltoni (1766–1844) järgi, kes antud haigust uuris ja oli ka ise värvipime.
