ligandi (molekul, ioon, substraat vmt) sidumine valgu ühte seondumiskohta põhjustab funktsionaalseid muutusi (aktiivsus, kuju, funktsionaalsus vmt) teises piirkonnas, võimaldades sel viisil reguleerida erinevaid rakulisi funktsioone (nt metabolism, signalisatsioon, geeniekspressioon jt)
