Allopatrilisel liigitekkel kaasnevad eraldunud populatsioonides genotüübi ja fenotüübi muutused. Lähtudes geograafilisest eraldatusest on teiseks peamiseks liigitekke viisiks allopatrilise kõrval sümpatriline liigiteke (sama areaal, kuid esineb reproduktiivne isolatsioon). Veel räägitakse parapatrilisest (erinevad populatsioonid ja erinevad ökoloogilised niššid), peripatrilisest (väike perifeerne populatsioon liigi äärealadel, mis viib tänu kiiretele geneetilistele muutusetele reproduktiivse isolatsioonini) liigitekkest, geenitriivist (geeni alleelide juhuslikud muutused populatsiooni järgnevates põlvkondades tänu juhusliku valiku toimumisele) ja hübridiseerimisest (liigisisene ja ka liikidevaheline geneetiliselt erinevate indiviidide ristumine). Väga kiire liigiteke on tagatud polüploidsuse tõusuga (liigiomase kromosoomikomplekti kordsuse tõus). Liigitekkest saame rääkida ka taimekasvatuses ja loomakasvatuses, samuti bakterite ja pärmseente geneetilises muundamises tänu kunstlike molekulaarbioloogiliste meetodite kasutuselevõtule (nt GMO-d).
