a titration in which the end-point is indicated by a change in potential at an electrode immersed in the solution. This change in potential occurs as the solution changes from having excess substance to be determined to having excess titrant, lahusekomponendi kontsentratsiooni mahtanalüütiline määramine, mille puhul tiitrimise lõpp-punkt (stöhhiomeetriapunkt) tehakse kindlaks elektriliste või elektrokeemiliste mõõtmistega. Potentsiomeetrilisel tiitrimisel mõõdetakse lahuses oleva nn. indikaatorelektroodi tasakaalupotentsiaali, ... Potentsiaali, elektrijuhtivuse jt. suuruste väärtused (sõltuvad lisatud tiitrimislahuse hulgast) kantakse hrl. graafikusse ja saadud kõvera murde- või käänupunkti järgi leitakse aine tiitrimiseks kulunud reagendi hulk (reaktsiooni stöhhiomeetriapunkt). ...