Perioodilisussüsteemi lõpus paiknevatel nimetustel ei olnud eesti keeles veel püsivaid kujusid. Lahenduseks oli kolm teed: kas lähtuda 1) aluseks oleva nime hääldusest, 2) nime kirjapildist või 3) ladinakeelsest nimetusest väikeste mugandustega eesti ortograafia huvides.