Selle sugukonna liigid on keskmise suurusega kuni suured loomad, nende keha ja pea on massiivsed ning jäsemed tugevad. Kõigil karulastel on väikesed kõrvad ja silmad ning peapiirkonnas puuduvad neil kompekarvad (vibrissid). Karulased on tallulkõndijad, nii ees- kui ka tagajäsemel on 5 varvast. Lõualuud on tugevad ja kihvhambad hästi arenenud, võrdlemisi lamedad purihambad on iseloomulikud segatoidulistele. Toitumistüüp varieerub lihatoidulisusest ( jääkaru) taimtoidulisuseni (bambuskaru), enamik karulasi on siiski pigem loomtoidulised, kes tarbivad vähem või rohkem ka taimset toitu. Karulastel on hästi arenenud haistmismeel, toiduotsinguil lähtuvad nad pigem lõhnatajust kui nägemisest. Väljaspool sigimisperioodi ja poegade üleskasvatamise aega on karulased üksikeluviisiga, kõigil liikidel esineb sigimises hilinenud implantatsioon. Jaheda kliimaga piirkondades on talve üleelamiseks taliuinak, kuid see pole obligatoorne: soojematel aladel taliuinakusse ei jääda. Eestis elab üks liik – pruunkaru.
carnivoran mammals of the family Ursidae
Hea teada
Although only eight species of bears are extant, they are widespread, appearing in a wide variety of habitats throughout the Northern Hemisphere and partially in the Southern Hemisphere. Bears are found on the continents of North America, South America, Europe, and Asia. Common characteristics of modern bears include large bodies with stocky legs, long snouts, small rounded ears, shaggy hair, plantigrade paws with five nonretractile claws, and short tails.
Eestis on 5 kiskjaliste sugukonda: Feliformia alamseltsis 1 (kaslased) ning Caniformia alamseltsis 4 sugukonda (koerlased, karulased, kärplased ja hülglased).
