Meronüümia ja holonüümia on osa-terviku suhe ning koos hüponüümia-hüperonüümiaga koondab see mõisted küll ühisesse semantilisse välja, kuid pole leksikograafias nii sagedasti kasutusel kui sünonüümia ja muud hierarhilised suhted. Holonüümia ja meronüümia puhul on tegemist samuti hierarhilise leksikaalse suhtega, mille puhul iga alumise sõlme mõiste on enda suhtes ülemise mõiste osa. Alumine mõiste on endast vahetult ülalpool oleva mõiste suhtes meronüüm, ülemine mõiste alumise suhtes aga holonüüm.
