Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo-liigi suhteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. Hierarhias ülalpool on väga suuremahulised üldised mõisted, allapoole eristustunnuste hulk kasvab ja mõiste maht väheneb.
Sõnade vahel on tähendusseosed: sünonüümia, ekvivalents, osasünonüümia, antonüümia, hüponüümia, meronüümia.
