Dispositiivsuse põhimõte tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõtetest. Nimetatud põhimõtete alus on omakorda põhiseaduslik enesemääramise õigus, õiguslik vabadus, millega seadusandja peab arvestama. Privaatautonoomia tähendab iseotsustamise õigust, lepinguvabadus väljendub lepingu sõlmimise, sisu ja vormi vabaduses. Lepingu sisu vabadus tähendab poolte õigust ja võimalust ise otsustada, millise sisuga lepingu nad sõlmivad. Dispositiivsuse põhimõte sisustab lepingu sisu vabadust - pooled võivad kokku leppida teisiti, kui seaduses on sätestatud, ning lähtuda tuleb sel juhul lepingust, mitte seadusest. Dispositiivsuse põhimõte ja lepingu sisu vabaduse põhimõte ei kattu, lepingu sisu vabaduse põhimõte on laiem, kuna see hõlmab ka võimaluse kokku leppida nendes küsimustes, mis ei ole seaduses reguleeritud.
§ 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte
Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
