Vastavalt 12. 06.1995 osapoolte allkirjastatud Eesti Euroopa lepingu §-le 115 tuli Eestil kui ELiga assotsieerunud riigil moodustada parlamentaarne struktuuriüksus suheteks EPga – ELi ja Eesti Parlamentaarne Ühiskomitee (PÜK).
PÜK kujutab endast EP ja Riigikogu kohtumiste ning arvamuste vahetamise foorumit (senised peamised arutlusteemad on olnud ELi ja Eesti koostööpartnerluse strateegia, Eesti õigusaktide harmoneerimine ELi õigusaktidega, Eesti Vabariigi valitsuse tegevuskavad ühenduse õigustiku - acquis communautaire’i - ülevõtmisel ning Eesti ja ELi areng) ja koosneb EP ning Riigikogu vastavatest delegatsioonidest. ...
X Riigikogu ELi ja Eesti PÜKi delegatsiooni koosseis kinnitati 8. mail 2003. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liikmed moodustavad EL ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee delegatsiooni Riigikogus. PÜK peab kaks istungit aastas: Tallinnas ja Brüsselis, töökeeled on eesti ja inglise keel. Istungite lõpul avaldatakse ühisdokument - soovitused ELi institutsioonidele ja Eesti Vabariigi valitsusele. ... Seoses Eesti liitumisega ELiga 1. mail 2004 on ühiskomitee liitumiseelse struktuurina täitnud oma ülesanded.
The third meeting of the EU-Estonia Joint Parliamentary Committee, in Tallinn on November 3, pointed up the strengths and weaknesses of Estonia's bid to join the European Union. On the positive side, it welcomed progress made since the committee's last meeting, in April, and it congratulated the programme to improve Estonian language skills among the Russian-speaking population, as well as other initiatives to speed the integration process of ethnically non-Estonian population groups. But on the negative side, it recalled the importance of creating "a qualified and well-functioning public administration", which it "stressed" was "now vital for the implementation of legislation harmonised to the EU acquis communautaire".
