(lindudel, putukatel:) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund

• существительное

linnutiiba meenutav õhu- või veesõiduki osa tõstejõu tekitamiseks

masina, seadme lai ja lame pöörlev tööorgan

разговорное vägede lahingukorra äärmine osa; külgmine positsioon lahinguväljal, mänguväljakul vms

vaadete erinevusel põhinev haru erakonnas vm

разговорное hoone või rajatise peaosaga külgnev osa (hrl tiibhoone); ruumi külgmine (eraldatud) osa

(taimel:) liblikõie külgmine kroonleht

lisamoodustis seemnel (lendtiib) või tiibviljal, mis soodustab levimist tuule vahendusel

millegi külgmine osa (nt auto poritiib, kalapüügivahenditel)

auto rattakoobast küljelt ümbritsev detail, mis kaitseb sõiduki keret ja sõitjaid poripritsmete eest

разговорное peahoonega risti, rööbiti vm viisil ühendatud ehitiseosa

lennuki tiib

suurema linnu (nt hane, pardi) tiib endisaegse pühkimisvahendina

(jalgratta vm sõiduvahendi poritiiva kohta)