Roosipärjasõrmus kujutab endast väikest roosipärga, mis võimaldab läbi palvetada korraga ühe roosipärja saladuse. Nende kandmine muutus populaarseks keskajal, kui ristisõdijad vajasid roosipärga, mis oleks vastupidav ja piisavalt väike kaasas kandmiseks. Hiljem on neid kasutatud näiteks katoliiklaste tagakiusamiste ajal, kuna neid on lihtne varjata. Mõnes nunnaordus kuulub taoline sõrmus nunnarüü juurde ja nunnad saavad selle ordutõotuste andmisel.