Teine eelmisel sajandil kasutusel olnud sülemipüüdja valmistati (soovitatavalt pehkimise tunnustega) haavalauast, see põletati üle, selle pind karestati, määriti kokku eespoolnimetatud seguga ja riputati mesilasse üles. Sülem leidis selle lõhna järgi ning kobardus sinna. Sülemite püüdmiseks on kasutatud ka vanu (juba haudme alla olnud) raame, mis kinnitatakse vastavale raamile, kaetakse pealt katusega ja riputatakse üles.