enne tarru ajamist tuleb sülem kaaluda. Vastavalt sülemi kaalule pannakse tarru vajalik arv pesaraame (ülesehitatud või kärjepõhjaga). Arvestatakse 3 eesti taru pesaraami 1 kg mesilaste kohta. Sülemimesilastel on tavaliselt meepõied täis, mis võimaldab neil elada ilma väliskorjeta 2–3 päeva. Ebasoodsate korjeilmade korral tuleks sülemile anda ka üks söödaraam 1–1,5 kg söödaga. Kui on tegemist esiksülamiga (vana emaga), siis on otstarbekas anda 1–2 raami ülesehitatud kärjega. Kui aga on tegemist järelsülemiga soovitatakse anda vähemalt üks raam kaanetamata haudmega. Sülemi võib tarru ajada kas lennuava kaudu, sülemisilla abil või taru pealt. Lennuava kaudu sülemi tarruajamisel tuleb jälgida, et mesilased ei kobarduks sülemisilla alla. Sülemisillale puistatud sülemile antakse kergelt suitsu, mille abil suunatakse mesilased liikuma lennuava poole. Kui osa mesilasi on juba tarus, siis ülejäänud järgnevad neile juba ise. Sülemisilla abil tarru aetud sülemit tuleb järgmisel päeval kindlasti kontrollida, sest selliselt tarru aetud sülem hõlvab üsna tihti raamide asemel tühja ruumi vahelaua taga või taru katuse all. Sülemi pealt tarru ajamisel pannakse tarru eelnevalt vajalik arv raame kas ülesehitatud kärjega või kärjepõhjaga. Taru pesaruum avatakse pealt (eemaldatakse raamivaheliistud või pesakate), seejärel asetatakse raamide peale tühi magasinikast. Tühi magasinikast on vajalik selleks, et mesilased ei läheks liiga laiali mööda taru. Seejärel raputatakse mesilased sülemikust ühe või kahe järsu liigutusega magasinikasti, antakse kergelt suitsu, oodatakse kuni mesilased on asunud kärgedele, eemaldatakse magasinikast ja taru pesaruum suletakse. Kui sülem on püütud raamidega sülemikku, toimitakse järgmiselt: pesaruumi asetatakse (vastavalt sülemi suurusele ja raamide arvule sülemikus) kummassegi pesa äärde 2 kärjepõhjaga pesaraami. Nende vahele tõstetakse sülemikus olnud ja mesilastega asustatud (2–4) kärge.
