Palvetamine ülestõstetud kätega on iidne komme, mis on jäädvustatud antiik- ja varakristlikus kunstis. Üks ikoonitüüp – panagia – kujutab Jumalaema täies pikkuses ja laialisirutatud kätega. Kui läänekirikus palvetab ülestõstetud kätega peamiselt preester, siis idamaades on see komme jäänud kõigi usklike valdavaks palveasendiks. Nüüdisajal on see taas levinud karismaatilises liikumises.
